Veebilehe avalikustamine ja kasutusjuhendid

Ülesanne

Enda ülesandeks võtsin uurida kahe suure epoe Steam (Valve Corporation) ja GOG (CD Projekt) vahel.Nii Steam kui ka GOG on lisaks epoele ka eraldi tegevusplatvormid nii, et kasutustingimused mõlemal on suhteliselt kirjud. Selle ülesande otstarbeks, aga keskendusin enamasti epoega seotud teemadega

Enne kui hakkan neid kahte omavahel võrdlema, pean kindlalt mainima seda kui kasutajasõbralik ja lihtsasti loetav GOGi kasutusjuhend oli. See oli eraldatud kaheks, ühel pool oli tavaline nn juriidiline sõnastus ja paremal pool oli lühidalt lihtsas keeles välja toodud mida see tähendab. Soovitaks põhimõtteliselt kõikidel kes epoodi loovad seda läbi lugeda, et anda aimu sellest, et kuidas võiks kõvasti parandada midagi mis muidu suht igav. Samas Steamis oli lihtsalt suur hunnik juriidilist teksti mida pidi pingutades läbi lugema, et täpsemalt aru saada mida see tähendada võib.

Joonis 1. Võrdlus Steami ja GOGi vahel

Kuna mõlemaga on tegemist epoega kus tooted saad digitaalselt kätte, siis võrreldes näiteks mõne reaalse epoega nagu amazon või ebay, on võrrelda osaliselt vähem. Selle asemel, et saada kätte toode, saad kohe pärast ostmist endale nn isikliku litsentsi antud tootele. Sa ei oma neid tooted ja sul puudub võimalus neid näiteks edasi müüa.

Igatahes oli nende kasutajatingimuste läbilugemine suht huvitav kogemus. Olen ise olnud steami kasutaja 10 aastat ja olen hakkama saanud ilma seda lugemata. Kui aus olla, siis kasutajatingimused pole eriti olulised kasutaja jaoks kui need on lihtsalt kuivalt välja kuvatud, sest mitte keegi elusees ei loe neid läbi. Kõvasti aitaks kui need tingimused oleks attraktiivsemaks tehtud, just nagu GOGis.

Kasutatud kirjandus

Steam, subscriber agreement (1. jaanuar, 2016) Loetud aadressil  http://store.steampowered.com/subscriber_agreement/

Steam,privacy agreement (20. oktoober, 2016) Loetud aadressil http://store.steampowered.com/privacy_agreement/

GOG, user agreement (30. august, 2016) Loetud aadressil https://www.gog.com/support/policies/gog_user_agreement

GOG, privacy policy (30. august, 2016) Loetud aadressil https://www.gog.com/support/policies/gog_privacy_policy

A/B Testimine ja analüütika

Ülesanne

Enne kui hakkasin enda saidile google analytics paigaldama, uurisin huvipärast kas on olemas plugineid mis selle automaatselt ära teeks. Tulemuseks oli 939 vastust… nojah. Otsustasin selle ise paigaldada, et vältida liiga paljude pluginite kasutamist. Kuigi lõpuks pidin ikkagi installima plugini, selleks, et saaksin headerisse ja footerisse scripte lisada.

Joonis 1. Google analytics

Selleks, et paigaldada enda veebilehele heatmap vaatasin alguses hotjar’i lahendust ja see tundus igati mõistlik, aga enda kasutaja loomisega jäi see sinna paika. Kindlasti peaks olema kergem viis selleks. Olles kaotanud enda pluginite vastase lahingu, läksin otsima plugineid. Silma jäi Daniel Powney poolt loodud plugin Hotspots analytics. Paigaldamine oli kerge ja nüüd mul wordpressi lehel eraldi settingu tab hotspotide jaoks, kus neid võimalik sättida. Mõningad muudatused tegin ka, näiteks ei tracki plugin klikke mis admini poolt tehtud on (seega mu veebilehe activity saab täielikult 0 olema).

Joonis 2. Heatmaps

Otsingumootorid ja SEO

Ülesanne

Leidsin enda sitemapi generaatori wordpressi pluginite otsingu alt. Pidi küll veidi otsima selleks, et leida midagi mis tunduks usaldusväärne. Otsustasin kasutada Arne Bracholdi poolt loodud Google XML Sitemaps pluginit, millel oli üle 1 miljoni kasutaja ja üldiselt kõrgelt hinnatud. Seda viimati uuendati 6 kuud tagasi ja seda pole minu wordpressi versiooni peal katsetatud…Aga nii palju kui seda kasutasin, paistis kõik töötavat. Sai määrata mis lehti ma tahan, et näidetaks sitemapis & milliseid ma tahaks välja jätta. Lisaks, sai muuta ka lehtede prioriteete. Ainuke probleem selles, et kuna mu lehel üksi leht ei tööta, ei saa xml’i näha: 

Töötav sitemap link

 

Lehe analüüsiks võtsin miski mis oleks arhitektuuri ja ehitamisega seotud. Kuna sellel valdkonnal on üldiselt palju konkurentsi, mistõttu peavad ettevõtted nn sõdima üksteise vahel, et saada esilehele googles. Panin google otsingusse hoonete projekteerimine ja vastuse võtsin kolmandalt lehelt. Tulemuseks sain Imperial Projecti lehekülje

Lehe esileht on suhteliselt sisutühi, mindud on rohkem minimalistliku lähenemisega saidile kus palju tühja ruumi, seega esilehel on info puudus. Õnneks selle lehe meta-andmetega nii nutune seis ei olnud. Võtmesõnu oli palju, aga need tundusid kõik miski millega see ettevõte tegeles ja mitte lihtsalt selleks pandud, et külastajaid saada.

Kui vaadata lisa tüüpe mis tõstaks lehe nn “attraktiivsust” otsingumootoris, nagu näiteks schemade olemasolek, httpsi kasutamine, siis ainukene olemasolev oli facebooki lehe kuvamine kontakt lehe all. Lisaks oli lehel olemas ka robots.txt

Minu jaoks vajalikud parandused oleks esilehe ümbertegemine selleks, et see oleks sisukam ja kasutaks vähemalt mõnda pealkirja. Lisaks ka vähemalt inglise keele implementeerimine leheküljele. Peale selle ei paista eriti midagi välja, mis vääriks google bot’ide kurja pilku. Leht laeb kiirelt, ei kuritarvitata metadatat jne.

Uuritavaks konkurendiks võtsin teiselt lehelt saadud planimeksi kodulehe . Kuigi võrreldes Imperial Projecti lehega, on esileht küll rohkem sisukam ja on olemas mitu erinevat keelt. On veebileht ise ja selle andmed kordades hullemad.

Alustuseks, metadata täielikult tühine. Ainukene võtmesõna on “Eramu ehitus”. Samas igal lehel oli olemas mitu pealkirja ja üldine lehe kirjeldus on detailsem planimeksi kodulehel.

Leht on halvasti optimiseeritud, mul võttis 120 sekundit selleks, et leht täielikult ära laadida (Võrreldes Imperial Projectsi 0.812 sekundiga). Üldiselt paranduseks oleks vaja lehe ümbertegemist minu arust.

 

Kujundusmalli paigaldamine

Ülesanne

Kohe kui sain enda wordpressi lehe tehtud, üks mu esimesi eesmärke oli muuta ära see algne tühi wordpressi template millegi korralikuma jaoks. Kuigi sellega tekkis probleeme, täpselt veateadet enam ei mäleta, aga see oli seoses sellega, et mu sait ei lubanud nii suuri faile paigaldada. Ma pidin eraldi lahti tegema wordpressi kaustas php.ini ja sealt ära muutma algse tühise 2mb limiidi millegi suuremaks (Panin 20mb, vajadusel saan alati muuta jälle)

https://optimizerwp.com/

Esimene theme mille ma paigaldasin lihtsalt selleks, et sait ei oleks tühine wordpressi algustemplate oli Optimizer. Tasuta kättesaadav kujundusmall mis näeb tegelt üüpris kobe välja. Ma suht kindlalt ostan tulevikus mingisuguse premium template mida ise ümber kujundama hakkan nii, et praegu ma sellega näppimiseks suurt mõtet ei näinud. Pealegi mul pole eriti midagi enda veebilehele panna praegu.

https://onepagelove.com/onepress

Järgmine kujundusmall millega veits ringi mängisin oli onepress. Nagu nimi reedab juba, siis on tegemist kujundusmalliga mis on enamasti mõeldud modernsete ühe leheliste kerivate lehtede loomiseks. Suht korralik tundus tegelt, aga samas ei ole täpselt see mida ma praegu otsin.

https://wordpress.org/themes/sela/

Viimase kujundusmallina vaatasin Sela’t. Muidu polnud sellel eriti viga midagi, aga tasuta kujundusmalli kohta suhteliselt vähe kujundusvõimalusi võrreldes teiste mallidega mida ma katsetanud olen

Lisaks olen vaadanud ka tasulisi kujundusmalle themeforestis, üsna mõnigi on tegelikult silma paistnud nagu näiteks Stockholm või Brooklyn, aga samas need on ikkagi tudengi kohta suht kallid. Praegu pole eriti suurt vajadust selle üle, et mu lehekülg näeks hea välja nii, et jään praeguseks tasuta kujundusmallide peale.

Kasutatud kirjandus

(Kuupäev puudub) optimizer. Loetud aadressil https://optimizerwp.com/

(Kuupäev puudub) onepress. Loetud aadressil https://onepagelove.com/onepress

(Kuupäev puudub) sela. Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/sela/

Turvalisus ja CMS paigaldamine

Ülesanne

Sain endale ka, siis veebilehe üles. Selle asemel, et martinviidik.com minnes viskaks errori ette, tuleb ette nüüd sisutühi wordpressi template….jeee. Kõik tänu Digital Oceani tutorialile (Elingwood, 2016)

Igatahes, CMSi paigaldamine ja vajalike asjade installimine küll läks pikemaks kui alguses oodatud, aga midagi hullu sellega seoses ei olnud. Kui aus olla, siis tekkis huvi sama protsess millalgi kunagi uuesti läbida, aga selle asemel paigaldada joomla või drupal. Lisaks ka näiteks täienisti nullist alustada ja tühjale linuxi installatsioonile kõik vajalik paigaldada.

Nüüd kui leht on üleval, läksin paigaldama plugineid. Valisin paar tükki mida wordpress ise soovitab, nagu Akismet mis peaks lehte kaitsma spämmi eest, Wordfence security mis aitab lehe turvalisusega (Kuigi kaalun kas seda deaktiveerida, kuna ei taha free versiooni kasutada) ja Jetpack mis lisab lisa funktsionaalsusi millele saad ligipääseda kui ühendad enda veebilehe eksisteeriva wordpressi blogiga.

Kasutatud kirjandus

Ellingwood, J. (2016). How To Install WordPress with LEMP on an Ubuntu 16.04 Server with Apache. Loetud aadressil  https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-install-wordpress-with-lemp-on-ubuntu-16-04

WordPress vs Drupal

Ülesanne

Kui tunnis tuli teemaks millist CMS’i sa tahaksid enda veebilehel kasutada, siis tänu enda teadmatusest CMS’ide kohta valisin tunnis hetkel populaarseima valiku, ehk siis Drupali. Nüüd kui olen piisavalt uurinud nii wordpressi kui ka drupali kohta, muudaksin enda valikut. Kuna WordPress toetab minu veebilehe (portfolio mis näitaks minu tehtud töid) loomise huve kõige paremini.

See ei tähenda, et Drupal oleks kehv. Vastupidi, kui peaksin tegelema lehega mis ei ole mu isiklik veebileht, siis suhteliselt kindlalt kasutaksin Drupalit tänu laiemate võimaluste ja turvalisisuse tõttu. Ma lühidalt sirvisin läbi nii WordPressi, Joomla kui ka Drupali üles sättimise õpetused ja kuigi tõesti Drupali oma oli kõige aega nõudvam ja nn “keerulisem”, ei tundunud see kaela murdev. Kuigi samas.

Ma olen algaja ja kui lugeda internetist selle kohta, et algajad võiksid kasutada WordPressi kuna see on tõhus ja lihtne, on raske sellele vastupanna. Lisaks kui võrrelda ta konkurentidega on WordPressil kõvasti suurem themede ja pluginite turg. Tõsi tänu sellele on ka mõned miinused, kus “värskelt kastist väljatulnud” WordPressil ei ole nii palju funktsionaalsusi kui Joomlal või Drupalil. Näiteks, WordPressil peab paigaldama eraldi plugini mitmekeelsete lehtede jaoks, kuigi see ei mõjuta mind eriti kuna praegu tahan enda lehekülje ainult inglise keeles teha.

Lõpetuseks, kui ma tahaksin teha mingit väiksemat sorti veebilehte millel ma väga palju liiklust ei oota, siis valiksin WordPressi tänu selle lihtsusele ja kui kiirelt on võimalik teha veebilehte mis näeb hea välja. Samas kui tegemist oleks juba suuremat sorti veebilehega, millel võivad esineda turvaohud ja kõrge liiklus ning millel oleks lisatud võimsus abiks, valiksin Drupali. Toon ruttu ka kolmanda CMS’i sisse, kui ma teeksin veebipoodi, siis kasutaksin Magnetot.

Lugesin läbi

Mening, R (2016. 22. August)Wordpress vs Drupal vs Joomla ? Which one is the best?  Loetud aadressil http://websitesetup.org/cms-comparison-wordpress-vs-joomla-drupal/

Wpbeginner(2016. 8.September)Wordpress vs Drupal vs Joomla ? Which one is better ? Loetud aadressil http://www.wpbeginner.com/opinion/wordpress-vs-joomla-vs-drupal-which-one-is-better/

Mening, R(2016, 15.Juuli)How to build a website with Drupal. Loetud aadressil http://websitesetup.org/build-website-drupal/

Big Tuna Interactive. WordPress vs Drupal. Loetud 24.09.2016 aadressil https://www.bigtunainteractive.com/wordpress-vs-drupal

Veebilehe asendamine Facebooki lehega

Ülesanne

Tänapäeval kui su äril puudub olemasolu veebis, siis võib su äri olla kasvõi väärtusetu. Samas, GoDaddy ja Redshift poolt läbi viidud uuringus aastal 2015, kus analüüsiti väikefirmasi (kus vähemalt 5 töölist) tuli välja, et uuringus osalenutest, 38% äridel puudus tol hetkel täielikult mingisugune interneti olemasolu. Põhjusi toodi palju välja, aga ühed populaarseimad vastused olid:

• Ekspertiisi puudumine
• Ei suuda seda endale lubada
• Pole aega selle tegemise pühendamisele

Samas tänu niinimetatud sotsiaalmeedia revolutsioonile, on endale interneti olemasolu tekitamine kergem kui kunagi varem. Piisab ainult selleks, et teha endale leht mõnes tuntud sotsiaalmeedia portaalis nagu m̶y̶s̶p̶a̶c̶e̶…facebook. Tõsi see pole küll kõige muljetavaldavaim variant ja see kindlalt ei tõsta su äri teiste samasuguste poolt välja, aga ikkagi on see parem kui mitte midagi.

Tulles tagasi GoDaddy uuringule, seal leidus ka ärisi kellel puudus küll veebileht, aga neil oli vähemalt mingisugune sotsiaalmeedia leht olemas (facebook, twitter jne). Neid ärisi oli kokku 17%. Kuigi facebook juba on suhteliselt hea alternatiiv enda lehekülje omamiseks, miks peatuda seal ? On olemas teenuseid nagu Sitefly, Pagevamp, PageApp jne millega saad võtta enda eksisteeriva facebooki lehe ja teha seda kasutades lehekülg, koos enda domeeninimega.

Samas kas sellel oleks suurt vajadust ? Väikefirmadele tooks see lihtsalt juurde rohkem kulusi (tõsi, need teenused ei maksa palju, aga isegi väiksed kulud lähevad aega pikku suuremaks). Kuigi mul ise pole nende kasutamisel kogemusi, näevad näiteks toodud veebilehed suhteliselt primitiivsed välja, nagu oleks neid tehtud kasutades mingit odavat stock templatet. Loomulikult plussideks tuleks see, et su veebileht on nüüd google päringutel üles leitav.

Sellele teemale eriti selgelt vastust ei ole, aga enda arvates paeks ükskõik missugusel äril tänapäeval olema facebooki leht olemas, lihtsalt selleks, et saaks enda jalajälje jätta interneti. Kui tõesti tuleb vajadus täiesti uue veebilehe jaoks, siis ikkagi pigem teha midagi nullist, kui hakata kasutama mingit frankensteini hakatist enda facebooki lehest.

Kasutatud Kirjandus

GoDaddy & RedShift research small business survey (2015). Loetud aadressil https://www.godaddy.com/garage/wp-content/uploads/2015/09/GoDaddy-Global-Small-Business-Report-2015.pdf

Enda serveri püsti panemine

Ülesanne

Tänapäeva maailmas tundub, et peaaegu igalühel on olemas enda isiklik lehekülg. Tänu sellele on domeenide ja veebimajutus äri õitsemas. Selleks, et su veebisait oleks mitmes erinevas serveris ülemaailma kõigile kättesaadav piisab kasvõi ainult viis eurot kuus maksta. Samas kuidas töötaks veebimajutuse ostmise alternatiiv, kui palju maksaks enda serveri omamine, kas see oleks üldse tõhus ?

Kõik serverid ei pea olema 24/7 jooksvad masinad mis su veebilehte pidevalt üleval hoiavad. Kui sa oled tavakasutaja, siis sa saad üsna tõhusalt enda vanale arvutile mida sa enam ei kasuta uut elu sisse puhuda. Kasutades seda pärast turvameetmete implementeerimist andmehoidjana, selle asemel, et avalikele teenustele nagu dropbox loota. Selline lähenemisviis on paindlik kuna sa võid põhimõtteliselt teha / implementeerida ükskõik mida teha enda serveriga, kasvõi jooksutada sõprade jaoks mänguservereid. Lisaks kuna sa ei hoia enda serverit pidevalt lahti ja serveri ülespanemiseks on olemas tasuta tarkvarasi ei lähe see kogu kupatus palju maksma.Stieben(2012)

Kuidas üldse serveri paigaldamine töötab  ? Kõigepealt on sul vaja loomulikult arvutit mille peal enda serverit jooksutada. Tavaline lauaarvuti, mis on ühendatud võrku (staatilise IP aadressiga) sobib selleks ülesandeks väga hästi. Teiseks on vaja op süsteemi mida su server kasutama hakkab. Erinevaid alternatiive selleks on palju, aga tasuta kättesaadav Ubuntu (lauaarvuti variant) on lihtsaim lähenemisviis. Kolmandaks on vaja üles sättida VNC (Virtual Network Computing) selleks, et saaksid enda serverit juhtida läbi teise arvuti. Neljandaks tuleb paigaldada ja ära seadistada FTP (File Transfer Protocol) selleks, et saaksid hoida teistele ligipääsevaid faile enda serveris. See ongi selle protsessi kõige tülikam ja aega nõudvaim osa. Pärast seda tuleb lihtsalt installida enda serverisse HTTP tugi. (Set up your very own Web server!, kuupäev puudub).

Isiklik andmetehoidmine välja jätmine, kui palju muutuks kui sa hoiaksid enda serveril pidevalt üleval veebilehte mida ka külastatakse. Kui palju see läheks maksma ? Kas see oleks üldse tõhus ?

Antud juhul käsitlen ainult isiklikul otstarbel kasutatavat serverit, seega arvesse lähevad ainult otsesed maksmused ehk: Riistvaralised maksumused su serveri ülevalhoidmiseks, mis lisaks haldavad ka kulusi mis su “serveri ruumi” ülevalhoidmiseks tulevad, nagu näiteks elekter.Boisvert(2015). Suht võimatu on öelda kui palju täpselt peaksid sa elektri eest maksma enda serveri jaoks kuna nii elektrihind kui ka arvuti energiakasutatavus erineb kõvasti. Kuskil 200 eurot aastas võib olla reaalne summa ja see on ikkagi suht suur summa võrreldes veebihalduste teenustega. Sellele võib ka lisanduda riistvaralised parandused kui mingi komponent, või isegi terve arvuti lõpetab töötamise. Nii, et võib öelda, et enda veebihaldamine on kulukam ja ka stressirohke.

Enda serveri omamise plussid on ka selle miinused. Tõsi selle riistvara on sinu oma ja sa võid sellega ükskõik mida teha, aga kui tehnilised probleemid ilmuvad, siis pead sa ka need ise lahendama. Minu arust tavakasutajana on kõige mõistlikum otstarve enda serveri omamiseks see kui kasutad seda lihtsalt isikliku andmete hoidjana.

Kasutatud kirjandus

Stieben, D (2012, 21 Jaanuar) 5 reasons why you should make your own server. Loetud aadressil http://www.makeuseof.com/tag/5-reasons-server/

Set up your own Web server! (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.instructables.com/id/Set-up-your-very-own-Web-server/

Boisvert, G(2015, 21 September) Cost Of Server Ownership: On Premise vs IaaS. Loetud aadressil http://www.sherweb.com/blog/total-cost-of-ownership-of-servers-iaas-vs-on-premise/